Nonii, taimetoitlus ja kalduvused anoreksiale. Miks see taimetoitlus selle juures nii oluline on, ega ma täpselt ei teagi, aga ma siiani ei tea ka kedagi, kes oleks ennast "maltsast" priskeks õginud. (Samas rohkem / vähem ülekaalulisi omnivoore on... palju.)
Mehele ma võin kasvõi pool päeva köögis vaaritada, pole mitte mingit probleemi. Ei torise ega hädalda. Aga vot teps mitte ei viitsi iseendale süüa teha- isegi kõige hädisem smuuti või nuudlid on liiast tavaliselt. Ja 90% ajast olen ma siiski üksinda. Iseendale ei kokka ma peaaegu kunagi. Mehega või vanemate juures olles on portsjonid sellised, et mahuvad minu peopessa. Ja uskuge, mul on väga peenikesed, väikesed käed.? Ei tunne enam seda vajadust söögi järgi.
Samas on töökoormus suur + vaja läheb suuremaid füüsilisi jõupingutusi. Mässan hobustega, puhastan nende bokse jpm.
Mis puudutab nüüd söömisesse, siis 1 kord päevas või iga 2 päeva tagant on juba hästi. Aga olen olnud ka.. see maksimum oli vist 6 päeva- ainult vedelike peal. Tuimalt ja ilma a'la kirurgiliste põhjusteta (nt peale kõripiirkonnas olevat oppi, et lihtsalt ei saa süüa- aga ei). Ma joon kõvasti rohkem, kui söön. Laisk nagu porikärbes, kokata ei viitsi ja närida ka mitte.? Ma võin terve päeva juua- kohvi (kaera/sojapiimaga.. siinkohal võib vist ära mainida, et Oatly on elu?), smuutid, kirsimorss (kui raha otsas, tuleb siirupit osta), kookosvesi, greibi / apelsini / ananassi mahlad (Pure), aloe vera viljalihaga joogid, harvem mullivesi või mingi muu mullikestega jook. Üldjuhul on ka nii, et kui selle asja söömiseks peab maha istuma- jääb ära. Ain't nobody got time for that.
Teisi söömas nähes ma vesistama üldiselt ka ei hakka, funktsioneerin puhtalt vedelike peal. Ehk siis mingid psühholoogilised tegurid (?) ka eriti ei toimi.
Seda jama raskendab asjaolu, et ma ei tunne nälga ja ei igatse söömist peale 2-3.päeva ilma söömata.
Olen mõelnud ka pronaine proteiinipulbrite peale- see teema siit kunagi läbi käinud ja tänu sellele grupile ma need ka avastasin, seega suured tänud? Kodulehelt nende vegan ja salendavat vegetarian pulbreid uudistades tundusid need ka suhteliselt heade koostisosadega.
Kui see järgnev info nüüd kellelegi midagi ütleb, siis olen 165 cm pikk, u 47-48 kg (tiksub kuskil seal vahepeal) ja 20 aastane. Roided, rangluud, puusanukid ja selgroog (kuklast) on ka normaalasendis seistes väljas. Ei pea sirutamagi. Võrdluseks: umbes aastake tagasi kaalusin 55-57 kg. Ja ausalt öeldes- selle kõige juures tunnen ma siiani ennast liiga jämedalt. Või noh, ma isegi vb ei tahaks selline kont olla, aga samas on välja kujunenud haige armastus turritavate kontide vastu. Isiklikuks iluideaaliks nimetaksin vist siiski selline saleda, kuid lihaselise ja võimeka keha.
Kuhu ma sellega jõuda tahan? Keegi, kes on olnud samas või analoogses olukorras (loodan tegelikult, et ei ole- see ei ole midagi toredat), võiks jagada oma kogemusi seoses selle näljast välja tulemisega. Sest no, olgem vaesed (sest mahetoit ja vegan juust on pagana kallid) aga olgem ausad: peotäis toitu päevas / iga kahe päeva tagant on ebanormaalne. Ma ei tahagi niiväga süüa, aga ehk saan midagi arukamat juua? Pluss keegi targem, kes on pronaine "mökse" proovinud, võiks kogemusi-maitseelamusi jagada. Pole sealt kordagi tellinud ega proovida saanud, aga pendeldan salendava vegetarian pulbri ja vegan proteiinipulbri vahel. Ega ma ei teagi, palju neist reaalselt kasu oleks. Lihasmassi võiks ju iseenesest kasvatada, töö soosib seda. Koostisosade poolest, nagu ka eelpool sai mainitud, tundusid need väga.. külluslikud?
Ps- võtan lisadena ka B12, D3, rauda ja magneesiumit.
Okei, see sai nüüd mingi jõhker romaan ja ma tänan kõiki, kes võtavad vaevaks seda lugeda.