Loen arvamusartiklit. Mõtlen, et kahjuks on siiski teadmiste...

Loen arvamusartiklit. Mõtlen, et kahjuks on siiski teadmiste kasutamine tekstülesannete lahendamisel lapsekingades. Ajakirjanik arutleb: "Olles huviga juba mitu aastat lugenud selleteemalisi poolt- ja vastuargumentidega artikleid, jääb minu jaoks õhku rida küsimusi. Kui lihasöömisest loobuda, tuleb hüppeliselt rohkem hakata kultuurtaimi kasvatama, sest liha on teatavasti palju kõrgema kalorsusega kui taimed. Tõsi, üle jääb hulk põllumaad, mida seni on kasutatud loomasööda kasvatamiseks. Kas aga sellest piisab või tähendab taimetoitlus siiski uute põllumaade raadamist?"

Tegelikult on ju nii, et enamus loomi saab söönuks põllumaadel kasvatatud taimedest. Loomakasvatuse jaoks taimekasvatuse all on täna ca 75% põllumaast. Kui loomade selline kasvatamine osta saab siis vabaneb põllumaad, mitte ei jää sellest puudu.

Ja siis küsib ta, et mis saab neist loomadest, kes söömata jääksid. Noh, neid söödaks aga ei paljundataks. Nad saaksid siis üsna ruttu otsa. Põllumajanduslikult kasvatatavad ja tapetavad elukad ei ole oma paljunemises teadagi iseseisvad. Neid paljundatakse.

Mis muud - järjekordne lihatööstur on ajakirjaniku konksu otsa saanud. Tegelikult on kõigile neile küsimustele olemas vastused, mida paraku ajakirjanik ei küsi vaid esitab neid retooriliselt püüdes näidata, et tegu on lahendamatu probleemipuntraga.

Tegemist on aga hoopis suure majandusliku ja kultuurilise väljakutsega.

Kristi Malmberg: kas taimetoit päästab maakera?

Vasta sellele teemale

See leht kasutab küpsiseid ning teisi jälgimistehnoloogiad, et eristada eraarvuteid, isikupärastatud teenuseseadeid, analüütilisi ja statistilisi eesmärke ning sisu ja reklaami esitamise kohandamist. See lehekülg võib sisaldada ka kolmandate osapoolte küpsiseid. Kui te jätkate selle lehekülje kasutamist, siis eeldame, et nõustute praeguste sätetega, kuid te saate neid igal ajal muuta. Rohkem infot siin: Privacy and Cookie Policy